Toitetrafode erinevus

Mis vahe on ajõutrafoja jaotustrafo? Erinevused tulenevad sellistest teguritest nagu kasutatava võrgu tüüp, paigalduskoht, madal- või kõrgepinge kasutamine, turul saadaolevate toite- ja jaotustrafode erinevad nimiväärtused jne.

Samal ajal on olulised parameetrid ka projekteerimise efektiivsus ja südamiku projekteerimine, trafodes tekkivate kadude liigid, nende töötingimused ja erinevad rakendused.

Jõutrafo

Elektrienergia tootmiseks ja edastamiseks paigaldatakse erinevatesse elektrijaamadesse jõutrafod. See toimib võimendus- või tagasilöögitrafona, suurendades ja alandades pingetaset vastavalt vajadusele ning toimib ka kahe elektrijaama vahelise ühendusena.

Jaotustrafo

Jaotustrafosid kasutatakse ülekandeliini pinge- ja voolutasemete vähendamiseks või vähendamiseks etteantud tasemeni, mida kodu- ja tööstuslikul kasutamisel tuntakse lõpptarbijate jaoks ohutu tasemena.

Peamine erinevus jõutrafode ja jaotustrafode vahel

Kõrgema pingega ülekandevõrkudes kasutatakse jõutrafosid, madalama pingega jaotusvõrkudes aga jaotustrafosid.

Jõutrafod turul on 400 kV, 200 kV, 110 kV, 66 kV, 33 kV ja muud nimiväärtused, jaotustrafod on 11 kV, 6,6 kV, 3,3 kV, 440 V, 230 volti.

Jõutrafod töötavad alati nimitäiskoormusel, sest koormuse kõikumised on väga väikesed, jaotustrafod aga täiskoormusest madalamal koormusel, kuna koormuse muutused on väga suured.

Jõutrafo maksimaalne kasutegur on projekteeritud 100% ja kasutegur arvutatakse lihtsalt väljundvõimsuse ja sisendvõimsuse suhte järgi, samas kui jaotustrafo maksimaalne kasutegur varieerub vahemikus 50-70% ja arvutatakse Kogu päeva tõhusus.

Jõutrafod on kasutusel elektrijaamades ja ülekandejaamades ning jaotustrafod paigaldatakse jaotusjaamadesse, kust need jaotavad elektrit tööstusele ja kodumajapidamistele.

Võrreldes jaotustrafodega on jõutrafod suuremad.

Jõutrafos tekivad rauakadu ja vasekadu kogu päeva jooksul, jaotustrafos aga 24 tunni jooksul ehk terve päeva ning vase kadu sõltub koormusperioodist.

Nii eristatakse jõutrafot jaotustrafost.